AUSTRAALIA INFO

 
Elu

Kus ööbida?

Saada link Prindi
Üks esimesi asju, mida Austraaliasse jõudes tuleb teha, on muidugi leida mingisugune ööbimiskoht.
 
Hostelid
Hotellid, motellid ja külalistemajad
Pikemaajalisem elukoht
Maja/korteri jagamine
Maja/korteri rentimine
Tasuta variandid
 

Hostelid:

 Kui plaan on paigale jääda vaid paariks päevaks või nädalaks, siis esimene valik on arvatavasti hostel, Austraalias sageli kutsutud ka „backpackers´“. Öö dormis (ühistuba, kuhu paigutatakse 4-12 inimest) maksab enamasti 18-20 dollarit, suuremates linnades aga kuni 30 dollarini välja. On suurepärased hostelle ja jubedaid urkaid. Nii et eelnevad otsingud internetis või tuttavate soovitused kuluvad enamasti marjaks ära.
Kui otsustavaks saab hind, siis kõige targem on lüüa lahti TNT ajakiri ja jahtida sooduspakkumisi – nt kolmas öö tasuta, kaks ühe hinnaga, 3 dollarit allahindlust esimesest ööst jne. Paljudes hostelites on ka tasuta grillõhtud, veiniõhtud, interneti- või joogikupongid. Nii et ka sellele tasub tähelepanu pöörata. Osad hostelid pakuvad ka tasuta transfeeri lennu- või rongijaamast. Nende kohtade reklaamid on enamasti ka jaamas väljas. See pakkumine võib väga ahvatlevaks kujuneda, sest transport nt lennujaama ja linna vahel pole Austraalias kunagi odav. Tavaliselt on neil pakkumistel aga miinimum ööde tingimus st tasuta transpordi saad, kui jääd vähemalt kolmeks ööks.

Hosteli dormis ööbides suureks miinuseks on see, et kunagi ei tea ette, kes satuvad toanaabriteks. Ka ei saa dorme enamasti enne maksmist inspekteerida – nii et ostad põrsa kotis. Võib juhtuda suur ja akendega tuba, kus keegi peale sinu ei ööbigi. Või võib juhtuda väike umbne haisev narisid täistuubitud pugerik. Kuigi enamus dormitubadest on unisex st poisid-tüdrukud koos, siis mõnel pool antakse valida ka „ainult tüdrukud“ tuba, mis teoreetiliselt võib olla pisut privaatsem ja puhtam. Paljudel hostelitel on ka ühe- või kaheinimesetoad olemas. Kahelise toa (twin tähistab kahte eraldi voodit, double üht suurt voodit) hinnad algavad 40 dollarist, enamasti on aga 50-70 dollarit.
Kõigis hostelites on olemas ühisköök, kus saab süüa teha (nõud ja potid-pannid olemas). Enda järel tuleb muidugi ära koristada (ja loota, et ka inimesed enne sind seda teinud on). Köögis on sageli ka külmkapp, aga väga isuäratavaid toite sinna hoiule jätta võib olla riskantne – toit kipub vahel kaotsi minema. Osad hostelid on selle lahendanud nii, et külmkapp on paigutatud tuppa ja jagada tuleb seda vaid toakaaslastega.

Hostelid on head allikad ammutamaks kohalikku infot. Tavaliselt ootavad kuskil nurgas tasuta kohalikud reklaambrozüürid ja kaardid. Kuulutustulpadelt võib leida ostu-müügi kuulutusi, töökuulutusi, küüdivõimalusi jpm. Ka hosteli administraatorilt tasub küsida nii ümberkaudsete vaatamisväärsuste kui töövõimaluste kohta. Suuremates hostelites on vahel isegi eraldi reisi- ja/või tööletid (travel desk, job desk). Ja loomulikult on hostelid head kohad kohtamaks teisi reisijaid.

 
Hotellid, motellid ja külalistemajad:
Kui reisida rohkemakesi kui üksi, siis odavamad hotellid, motellid ja külalistemajad jäävad tegelikult üsna samasse hinnaklassi kui hostelid, kuid pakuvad enamasti märksa privaatsemaid tingimusi.

Odavaimad külalistemajad asuvad enamasti kohalike pubide peal (pubisid kutsutaksegi Austraalias tabavalt hoteliteks, kuigi igas pubis siiski ööbimist ei pakuta). Toad varieeruvad suuresti, pisikestest pugerikest õdusate ruumideni teleka ja külmkapiga. Hinnad algavad tavaliselt 40 dollari kandis (suurlinnades muidugi rohkem). Tavaliselt on olemas ka mingisugused tee/kohvi valmistamisvõimalused ja miks mitte ka mikrolaineahi. Hostelid on enamasti siiski kokkamisvõimaluste poolest paremad.

Motellid on odavamat sorti hotellid, mis tavalised asuvad suuremate läbisõiduteede läheduses ja on mõeldud eelkõige kiireks öiseks puhkuseks teel kuhugi mujale. Formula 1 on üks Austraalias levinud motellikettidest.

Hotellide hinna puhul sky is the limit, kuid arvestades kõikvõimalike allahindluste, turismihooaegade jms, võib vahel eida suurepäraseid pakkumisi. Üldjuhul tärniga hotellituba alla 70-80 dollari ei saa.

 Igasugused ööbimiskohtade broneerimisveebe tundub Austraalias olevat mustmiljon ja midagi konkreetset soovitada on raske.

 
Pikemaajalisem elukoht:
Kui plaan kuskile end vähemalt kuuks või paariks paika seada, siis väga väheste inimeste närvid kannataks välja nii pikka hostelielu (rääkimata hosteli kallidusest). Pikemaajalise elukoha kaks peamist varianti on maja/korteri jagamine (house share) või siis maja/korteri rentimine (lease). Esimene aitab enamasti kulusid minimeerida, teine pakub rahu ja privaatsust.

Suuremates linnades tasub kõigepealt mõelda selle üle, millist linnaosa valida. Kaugetes eeslinnades (suburbs) on muidugi hinnad odavamad ja aiad suuremad, kuid samas keskusesse tuleb mõnel juhul suisa tund või kauemgi sõita. Kindlasti on asukoha juures väga oluline transpordisõlme lähedus – nt rongijaam, bussipeatus jne. Tasub ka üle kontrollida, kas see transpordiühendus on ikka funktsioneeriv. Nt maja võib olla rongijaama vastas, kuid selles peatuses peatuvad vaid üksikud rongid ja enamus kihutavad vilinal mööda. Nii Sydneys, Melbourneis kui Perthis on rannad praktiliselt linnas. Nii et kel soov peale tööd surfama tõtata või muidu armastab rannaelu, siis on mõistlik valida elamiskohaks rannaäärne paik. Hinnad kõiguvad hooajaliselt. Nii et kui juunis-juulis (talvekuudel) saab ka Sydney randade lähistel küllalt soodsa hinnaga elamispaiga, siis rannahooaja saabudes hinnad mitmekordistuvad.

Kui pole plaani pikaks ajaks Austraaliasse jääda, siis tuleks kindlasti eelistada sisustatud elamu jagamist/rentimist. Õnneks enamus odavama hinnaklassi kohtadest ongi pakkumisel sisustatuna – voodist lusikateni ja pesumasinast vannitoapeeglini. Sisustamata elamute hinnad on vaid marginaalselt odavamad.

Üldiselt võib arvestada, et oma toa eest jagatud majas või korteris tuleb välja käia 150-250 dollarit nädalas. Odavamalt saab, kui oled nõus tuba jagama või suudad elada kohas, kus elamu on tublisti üleasustatud ja keegi põõnutab ka elutoa või köögi diivanil.
Odavaim omaette rendipind on stuudio - üks ruum, kus on väike köögi ja vannitoa nurk. Stuudiote hinnad algavad tavaliselt 200 dollarist nädalas, ühetoaline korter alates 250-st ja kahetoaline alates 300-st dollarist. Loomulikult hinnad olenevad linnast, linnaosast, aastaajast, maja vanusest ja korrasolekust ja tuhandest muust asjast.

Igasuguse elamiskoha leidmine eeldab tavaliselt tagatisraha ehk bondi. See tagab omanikule (või rendi eest vastutajale), et rent saab õigel ajal makstud ja kui midagi lõhutakse/kaob, siis on tagatis olemas. Tavaline bond summa on 2-3 nädala rent ehk siis 400-600 dollarit. Mõnel pool on lisatingimuseks, et bondi saab tagasi vaid siis, kui enne lahkumist leiad inimese, kes sinu korteri/toa rentimist jätkab. See toimib enamasti odavates, pikaajaliselt välja renditavates kohtades. Ka korteri üürimise puhul on enamasti lepingus kirjas, kui pikaks ajaks korter on üüritud. Kui tekib soov varem lahkuda ja ei leia inimest, kes rendi sinult üle võtaks, siis riskid bondist ilma jäämisega.

 
Maja/korteri jagamine:
See variant on Austraalias populaarne – eriti muidugi just tudengite ja reisijate hulgas. Tavaliselt toimib see nii, et keegi rendib suurema elamise ja omakorda rendib üleliigsed toad teistele välja. Või siis on tegemist nö majade haldamise investeeringuga. Sel juhul on olemas omanik või mänedzer, kes ise majas ei ela, aga käib korra-paar nädalas renti kogumas ja vaatamas, et kõik oleks korras. Osad sellistest majadest ongi just reisijatele mõeldud ja seal saab tuba üürida ka lühikeseks ajaks (paar nädalat kuni kuu).

Majajagamisel on mitmeid eeliseid:
  hinnad on enamasti odavamad kui üksi rentides
  kohata võib väga toredaid inimesi
  majakaaslaste kaudu liigub informatsiooni huvitavate ürituste ja ka nt töövõimaluste kohta
  paljudel ühismajadel on ruumikas köök/ühistuba või aed

Ja ka mitmeid puuduseid:
  tuleb teistega arvestada, peab jagama kööki ja vannituba
  majakaaslastel võivad olla ebameeldivad kombed (mitte pesta nõusid jne)
  mõnes majas inimesed vahelduvad tihti ja turvalisust on raske tagada

Share house kuulutusi leiab mitmetest allikatest. Kõige kindlam variant on jalutada huvipakkuvas piirkonnas ringi ja jälgida silte elektripostidel ja valgusfooridel – selline otsene reklaamimeetod tundub olevat eelistatuim. Lisaks on palju kuulutusi üleval ülikoolide kuulutustahvlitel, ja ka hostelites. Sydneys on väga populaarne Traveller Centre Point kuulutustahvel. Lisaks leiab infot internetist. Gumtree (gumtree.com.au) on tasuta lehekülg, kust leiab palju erakuulutusi igast vallast sh ka maja jagamine ja rent Sydneys, Melbourneis, Perthis, Brisbanes ja Adelaides. Ka kohalikes ajalehtedes on enamasti vastavad rubriigid.

 
Maja/korteri rentimine:
See toimub peamiselt kinnisvarabüroode kaudu ja enamasti sõlmitakse lepingud vähemasti pooleks aastaks. Vajalikuks võivad osutuda soovituskirjad ja küsitakse ka käsiraha (bondi). Kõige odavamad on stuudiod – ühetoaline köögi ja vannitoaga elamispind. Enamus büroosid omavad internetilehekülgi, kust saab pakutavast aimu. Head  veebilehed on realestate.com.au ja myhome.com.au, kuhu on kokku kogutud kõigi suuremate kinnisvarabüroode pakkumised. Tulemusrikkaimaks viisiks on aga jätkuvalt jalutada ringi huvipakkuva piirkonna kinnisvarabüroodes ja uurida reklaame akendel.

 
Tasuta variandid:
Hospitality club (vaata lähemalt hospitalityclub.org) on eestlaste seas õigustatult populaarne. Tegemist siis ülemaailmse skeemiga, kus end klubi liikmena registreerinud reisijad pakuvad üksteisele tasuta ööbimist. „Külalislahkuse klubi“ eesmärgiks on peamiselt siiski leida kohalikke tuttavaid ja sõpru ja seeläbi muuta oma reisielamus avaramaks. Teiste külalislahkust pole ilus kuritarvitada – enamasti ei kesta sellised külastused kauem kui paar päeva. Aga kindlasti võib mõni hospitality klubi liige olla nõuga abiks ka pikemaajalise elamiskoha leidmisel.

Wwoofing ehk lahtikirjutatuna Willing Workers on Organic Farms on vabatahtliku töö skeem, mis võib sobida ruraalse Austraalia külastajale. Skeemi kohta leiab rohkem infot siit.

Pargis või rannas magamine pole Austraalias ametlikult lubatud ja võib endaga kaasa tuua trahve. Samas kui ilm soosib ja kui mingit muud varianti tõesti pole, siis lühiajaline tukastus kuskil hästi valitud kohas ei tohiks äratada liigset tähelepanu. Paljudes randades, parkides, botaanikaaedades liigub öösiti patrull.

Loe lähemalt ööbimisest reisil olles...

Viimati uuendatud ( Pühapäev, 10 Jaanuar 2010 10:16 )  
Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru.

Logi sisse

Jaga arvamust

Kuidas leidsid oma esimese töö Austraalias?
 

Ilm Sydneys