Reede, 12 September 2008 02:00 HM
Prindi
Üks esimesi asju, mida Austraaliasse j?udes tuleb teha, on muidugi leida mingisugune ööbimiskoht.
 
Hostelid
Hotellid, motellid ja külalistemajad
Pikemaajalisem elukoht
Maja/korteri jagamine
Maja/korteri rentimine
Tasuta variandid
 

Hostelid:

 Kui plaan on paigale jääda vaid paariks päevaks v?i nädalaks, siis esimene valik on arvatavasti hostel, Austraalias sageli kutsutud ka ?backpackers“?. Öö dormis (ühistuba, kuhu paigutatakse 4-12 inimest) maksab enamasti 18-20 dollarit, suuremates linnades aga kuni 30 dollarini välja. On suurepärased hostelle ja jubedaid urkaid. Nii et eelnevad otsingud internetis v?i tuttavate soovitused kuluvad enamasti marjaks ära.
Kui otsustavaks saab hind, siis k?ige targem on lüüa lahti TNT ajakiri ja jahtida sooduspakkumisi ? nt kolmas öö tasuta, kaks ühe hinnaga, 3 dollarit allahindlust esimesest ööst jne. Paljudes hostelites on ka tasuta grill?htud, veini?htud, interneti- v?i joogikupongid. Nii et ka sellele tasub tähelepanu pöörata. Osad hostelid pakuvad ka tasuta transfeeri lennu- v?i rongijaamast. Nende kohtade reklaamid on enamasti ka jaamas väljas. See pakkumine v?ib väga ahvatlevaks kujuneda, sest transport nt lennujaama ja linna vahel pole Austraalias kunagi odav. Tavaliselt on neil pakkumistel aga miinimum ööde tingimus st tasuta transpordi saad, kui jääd vähemalt kolmeks ööks.

Hosteli dormis ööbides suureks miinuseks on see, et kunagi ei tea ette, kes satuvad toanaabriteks. Ka ei saa dorme enamasti enne maksmist inspekteerida ? nii et ostad p?rsa kotis. V?ib juhtuda suur ja akendega tuba, kus keegi peale sinu ei ööbigi. V?i v?ib juhtuda väike umbne haisev narisid täistuubitud pugerik. Kuigi enamus dormitubadest on unisex st poisid-tüdrukud koos, siis m?nel pool antakse valida ka ?ainult tüdrukud? tuba, mis teoreetiliselt v?ib olla pisut privaatsem ja puhtam. Paljudel hostelitel on ka ühe- v?i kaheinimesetoad olemas. Kahelise toa (twin tähistab kahte eraldi voodit, double üht suurt voodit) hinnad algavad 40 dollarist, enamasti on aga 50-70 dollarit.
K?igis hostelites on olemas ühisköök, kus saab süüa teha (n?ud ja potid-pannid olemas). Enda järel tuleb muidugi ära koristada (ja loota, et ka inimesed enne sind seda teinud on). Köögis on sageli ka külmkapp, aga väga isuäratavaid toite sinna hoiule jätta v?ib olla riskantne ? toit kipub vahel kaotsi minema. Osad hostelid on selle lahendanud nii, et külmkapp on paigutatud tuppa ja jagada tuleb seda vaid toakaaslastega.

Hostelid on head allikad ammutamaks kohalikku infot. Tavaliselt ootavad kuskil nurgas tasuta kohalikud reklaambrozüürid ja kaardid. Kuulutustulpadelt v?ib leida ostu-müügi kuulutusi, töökuulutusi, küüdiv?imalusi jpm. Ka hosteli administraatorilt tasub küsida nii ümberkaudsete vaatamisväärsuste kui tööv?imaluste kohta. Suuremates hostelites on vahel isegi eraldi reisi- ja/v?i tööletid (travel desk, job desk). Ja loomulikult on hostelid head kohad kohtamaks teisi reisijaid.

 
Hotellid, motellid ja külalistemajad:
Kui reisida rohkemakesi kui üksi, siis odavamad hotellid, motellid ja külalistemajad jäävad tegelikult üsna samasse hinnaklassi kui hostelid, kuid pakuvad enamasti märksa privaatsemaid tingimusi.

Odavaimad külalistemajad asuvad enamasti kohalike pubide peal (pubisid kutsutaksegi Austraalias tabavalt hoteliteks, kuigi igas pubis siiski ööbimist ei pakuta). Toad varieeruvad suuresti, pisikestest pugerikest ?dusate ruumideni teleka ja külmkapiga. Hinnad algavad tavaliselt 40 dollari kandis (suurlinnades muidugi rohkem). Tavaliselt on olemas ka mingisugused tee/kohvi valmistamisv?imalused ja miks mitte ka mikrolaineahi. Hostelid on enamasti siiski kokkamisv?imaluste poolest paremad.

Motellid on odavamat sorti hotellid, mis tavalised asuvad suuremate läbis?iduteede läheduses ja on m?eldud eelk?ige kiireks öiseks puhkuseks teel kuhugi mujale. Formula 1 on üks Austraalias levinud motellikettidest.

Hotellide hinna puhul sky is the limit, kuid arvestades k?ikv?imalike allahindluste, turismihooaegade jms, v?ib vahel eida suurepäraseid pakkumisi. Üldjuhul tärniga hotellituba alla 70-80 dollari ei saa.

 Igasugused ööbimiskohtade broneerimisveebe tundub Austraalias olevat mustmiljon ja midagi konkreetset soovitada on raske.

 
Pikemaajalisem elukoht:
Kui plaan kuskile end vähemalt kuuks v?i paariks paika seada, siis väga väheste inimeste närvid kannataks välja nii pikka hostelielu (rääkimata hosteli kallidusest). Pikemaajalise elukoha kaks peamist varianti on maja/korteri jagamine (house share) v?i siis maja/korteri rentimine (lease). Esimene aitab enamasti kulusid minimeerida, teine pakub rahu ja privaatsust.

Suuremates linnades tasub k?igepealt m?elda selle üle, millist linnaosa valida. Kaugetes eeslinnades (suburbs) on muidugi hinnad odavamad ja aiad suuremad, kuid samas keskusesse tuleb m?nel juhul suisa tund v?i kauemgi s?ita. Kindlasti on asukoha juures väga oluline transpordis?lme lähedus ? nt rongijaam, bussipeatus jne. Tasub ka üle kontrollida, kas see transpordiühendus on ikka funktsioneeriv. Nt maja v?ib olla rongijaama vastas, kuid selles peatuses peatuvad vaid üksikud rongid ja enamus kihutavad vilinal mööda. Nii Sydneys, Melbourneis kui Perthis on rannad praktiliselt linnas. Nii et kel soov peale tööd surfama t?tata v?i muidu armastab rannaelu, siis on m?istlik valida elamiskohaks rannaäärne paik. Hinnad k?iguvad hooajaliselt. Nii et kui juunis-juulis (talvekuudel) saab ka Sydney randade lähistel küllalt soodsa hinnaga elamispaiga, siis rannahooaja saabudes hinnad mitmekordistuvad.

Kui pole plaani pikaks ajaks Austraaliasse jääda, siis tuleks kindlasti eelistada sisustatud elamu jagamist/rentimist. ?nneks enamus odavama hinnaklassi kohtadest ongi pakkumisel sisustatuna ? voodist lusikateni ja pesumasinast vannitoapeeglini. Sisustamata elamute hinnad on vaid marginaalselt odavamad.

Üldiselt v?ib arvestada, et oma toa eest jagatud majas v?i korteris tuleb välja käia 150-250 dollarit nädalas. Odavamalt saab, kui oled n?us tuba jagama v?i suudad elada kohas, kus elamu on tublisti üleasustatud ja keegi p??nutab ka elutoa v?i köögi diivanil.
Odavaim omaette rendipind on stuudio - üks ruum, kus on väike köögi ja vannitoa nurk. Stuudiote hinnad algavad tavaliselt 200 dollarist nädalas, ühetoaline korter alates 250-st ja kahetoaline alates 300-st dollarist. Loomulikult hinnad olenevad linnast, linnaosast, aastaajast, maja vanusest ja korrasolekust ja tuhandest muust asjast.

Igasuguse elamiskoha leidmine eeldab tavaliselt tagatisraha ehk bondi. See tagab omanikule (v?i rendi eest vastutajale), et rent saab ?igel ajal makstud ja kui midagi l?hutakse/kaob, siis on tagatis olemas. Tavaline bond summa on 2-3 nädala rent ehk siis 400-600 dollarit. M?nel pool on lisatingimuseks, et bondi saab tagasi vaid siis, kui enne lahkumist leiad inimese, kes sinu korteri/toa rentimist jätkab. See toimib enamasti odavates, pikaajaliselt välja renditavates kohtades. Ka korteri üürimise puhul on enamasti lepingus kirjas, kui pikaks ajaks korter on üüritud. Kui tekib soov varem lahkuda ja ei leia inimest, kes rendi sinult üle v?taks, siis riskid bondist ilma jäämisega.

 
Maja/korteri jagamine:
See variant on Austraalias populaarne ? eriti muidugi just tudengite ja reisijate hulgas. Tavaliselt toimib see nii, et keegi rendib suurema elamise ja omakorda rendib üleliigsed toad teistele välja. V?i siis on tegemist nö majade haldamise investeeringuga. Sel juhul on olemas omanik v?i mänedzer, kes ise majas ei ela, aga käib korra-paar nädalas renti kogumas ja vaatamas, et k?ik oleks korras. Osad sellistest majadest ongi just reisijatele m?eldud ja seal saab tuba üürida ka lühikeseks ajaks (paar nädalat kuni kuu).

Majajagamisel on mitmeid eeliseid:
  hinnad on enamasti odavamad kui üksi rentides
  kohata v?ib väga toredaid inimesi
  majakaaslaste kaudu liigub informatsiooni huvitavate ürituste ja ka nt tööv?imaluste kohta
  paljudel ühismajadel on ruumikas köök/ühistuba v?i aed

Ja ka mitmeid puuduseid:
  tuleb teistega arvestada, peab jagama kööki ja vannituba
  majakaaslastel v?ivad olla ebameeldivad kombed (mitte pesta n?usid jne)
  m?nes majas inimesed vahelduvad tihti ja turvalisust on raske tagada

Share house kuulutusi leiab mitmetest allikatest. K?ige kindlam variant on jalutada huvipakkuvas piirkonnas ringi ja jälgida silte elektripostidel ja valgusfooridel ? selline otsene reklaamimeetod tundub olevat eelistatuim. Lisaks on palju kuulutusi üleval ülikoolide kuulutustahvlitel, ja ka hostelites. Sydneys on väga populaarne Traveller Centre Point kuulutustahvel. Lisaks leiab infot internetist. Gumtree (gumtree.com.au) on tasuta lehekülg, kust leiab palju erakuulutusi igast vallast sh ka maja jagamine ja rent Sydneys, Melbourneis, Perthis, Brisbanes ja Adelaides. Ka kohalikes ajalehtedes on enamasti vastavad rubriigid.

 
Maja/korteri rentimine:
See toimub peamiselt kinnisvarabüroode kaudu ja enamasti s?lmitakse lepingud vähemasti pooleks aastaks. Vajalikuks v?ivad osutuda soovituskirjad ja küsitakse ka käsiraha (bondi). K?ige odavamad on stuudiod ? ühetoaline köögi ja vannitoaga elamispind. Enamus büroosid omavad internetilehekülgi, kust saab pakutavast aimu. Head  veebilehed on realestate.com.au ja myhome.com.au, kuhu on kokku kogutud k?igi suuremate kinnisvarabüroode pakkumised. Tulemusrikkaimaks viisiks on aga jätkuvalt jalutada ringi huvipakkuva piirkonna kinnisvarabüroodes ja uurida reklaame akendel.

 
Tasuta variandid:
Hospitality club (vaata lähemalt hospitalityclub.org) on eestlaste seas ?igustatult populaarne. Tegemist siis ülemaailmse skeemiga, kus end klubi liikmena registreerinud reisijad pakuvad üksteisele tasuta ööbimist. ?Külalislahkuse klubi? eesmärgiks on peamiselt siiski leida kohalikke tuttavaid ja s?pru ja seeläbi muuta oma reisielamus avaramaks. Teiste külalislahkust pole ilus kuritarvitada ? enamasti ei kesta sellised külastused kauem kui paar päeva. Aga kindlasti v?ib m?ni hospitality klubi liige olla n?uga abiks ka pikemaajalise elamiskoha leidmisel.

Wwoofing ehk lahtikirjutatuna Willing Workers on Organic Farms on vabatahtliku töö skeem, mis v?ib sobida ruraalse Austraalia külastajale. Skeemi kohta leiab rohkem infot siit.

Pargis v?i rannas magamine pole Austraalias ametlikult lubatud ja v?ib endaga kaasa tuua trahve. Samas kui ilm soosib ja kui mingit muud varianti t?esti pole, siis lühiajaline tukastus kuskil hästi valitud kohas ei tohiks äratada liigset tähelepanu. Paljudes randades, parkides, botaanikaaedades liigub öösiti patrull.

Loe lähemalt ööbimisest reisil olles...

Viimati uuendatud ( PĆ¼hapƤev, 10 Jaanuar 2010 10:16 )  
Kommenteerimiseks logi sisse vƵi registreeru.