AUSTRAALIA INFO

 

Kontoritööd

Saada link Prindi PDF
Suuremates linnades leidub ohtralt paberimäärimistööd. Kontorites läheb tarvis igasugust abipersonali (administraatoreid, andmesisestajaid, sekretäre, assistente jne) ja et kaader on sellistel ametitel üsna voolav (puhkused, lapsepuhkused, ametikõrgendused), siis taolist tööd saada on suhteliselt lihtne. Kuigi vastav töökogemus tuleb kindlasti kasuks, siis sellist tööd õnnestub välja rääkida ka pealehakkajal tudengil. Peamiseks on sorav keeleoskus, oskus kasutada arvutit ja viisakas väljanägemine.
 Kontoritööd otsides tuleb alustada kindlasti oma CV agentuuridesse saatmisega.
Mõned nõuanded CV kirjutamiseks
Telefon versus e-mail
Agentuuris: vestlus ja testid
Agentuuriga heade suhete hoidmine
Austraalia töökultuurist
Palk ja maksud

Mõned nõuanded:

Alusta motivatsioonikirja (cover letter) Dear… (kui nime ei tea, siis Sir/Madame), lõpeta väljendiga Yours sincerely (osadel juhtudel sobivad ka Kind regards, Best regards). Kiri peab olema lühike, lööv ja võimalikult täpselt tabama otsingukriteeriume. Näiteks kui töökuulutuses otsitakse kedagi, kes oleks energiline ja uuele avatud, siis rõhuta oma oskust kiirelt õppida ja kohanduda vms.

CV ülesehitus peaks olema võimalikult traditsiooniline ja selge (vaata nõuandeid ja täpsemaid inglise keelseid alapunkte nt seek.com.au või mycareer.com.au lehtedelt).

Isikuandmetes ära pigem märgi oma rahvust või täpset viisaseisu. See võib kõlada pisut veidralt, kuid oma kogemusele tuginedes tundub see õigustatud. Estonia kõlab teadmatule sama kahtlastelt kui Ethiopia. WHM viisa seab mõne inimese mõtted vastutustundetute noorte seiklejate peale. Oluline on CV-ga läbi saada nö intevjuuvooru, kus kenasti naeratades oma olukorda täpsemalt võib selgitada. Vestlus agentuuris on CV-st olulisem (kui tegemist pole professionaalse tööga).

Kuigi CV-s valetamine võib hõlpsasti välja tulla ka maakera kuklapoolel, siis väikesed liialdused ja mugandused on ehk mõnel puhul õigustatud. Austraalias väärtustatakse väga kogemust. Ja kuigi sa võid neile kinnitada, et ülikooliõpingute ajal sai excelis tabelite tegemine ja powerpointis slaidide joonistamine kenasti selgeks, siis märksa paremini mõjub, kui kirjutad, et töötasid kuskil firmas kui administration assistant, part-time during studies. Aega ja võimalust su väiteid kontrollida on vähe – ja kontakteeruda saavad nad ainult isikuid, keda sa oled oma soovitajatena kirja pannud (enamasti üle kahe soovitaja ei nõuta).

 
Telefon versus e-mail:
Fakt on see, et e-mail pole Austraalias sugugi nii levinud suhtlusvahend kui näiteks Eestis. Informatsiooni või vastuseid oma küsimustele võib e-mailiga oodata lõpmatuseni (väikeste eranditega muidugi).
Tööportaalid on oma ülesehituselt e-maili soosivad – „apply now“ viib sind veebivormini, kuhu saad sisestada oma kontaktandmed, motivatsioonikirja ja resümee. Paraku neid vorme võib täita palju, aga vastust (rääkimata positiivsest vastusest) võib ootama jäädagi. Sestap kui töökuulutuses on kirjas kontakttelefon, siis tasub alustuseks kindlasti helistada ja töö vastu huvi tunda. Kui jutt sujub, siis palutakse sul kas agentuuri vestlusele tulla või e-mailida oma resümee. Agentuuri võib ka otse helistada, aga kui pole kontaktnime ja konkreetset tööpakkumist, siis agendini jõudmine pole kuigi lihtne.

 
Agentuuris:
Kui oled juba agentuuriga kontakti saanud ja saatnud oma resümee ülevaatamiseks, siis järgmiseks sammuks on vestlus ja testid.
Ilmu kohale vähemalt 10 minutit kokkulepitust varem – enamasti tuleb alustada suure kuhja paberite täitmisega. Kaasas (või üles kirjutatud) peab olema TFN number, pangadetailid (nii panga aadress, BSB number kui kontonumber), kontaktdetailid, viisanumber ja viisa kehtivusaeg, enamasti soovitakse näha ka passi.
Olenevalt tööst, vahel eelnevad paberitäitmisele vestlus või testid. Kui peale seda pabereid täitma ei panda, siis võid töö saamise selle agentuuri kaudu unustada.

 
Vestlus:
Vestlus on arvatavasti kõige olulisem osa tööotsimisprotsessist. Kui suudad agendile hea mulje jätta ja meelde jääda, siis töö leidmine on üsna lähedal. Katsu olla rahulik ja veenev. Mitte kõik tööd ei nõua kõrgtasemel inglise keelt, nii et ära pabista liigselt grammatika ja sõnavara üle. Austraalia multikultuursus tingib, et igasugused aktsendid on harjutavad ja aktsepteeritavad. Aga loomulikult kui vestlus kohe kuidagi ei laabu, siis vaevalt sa tööd ka saad.
Enamasti agendid järgivad ettevalmistatud küsimustikku. Sinna kuuluvad tavaliselt sissejuhatavad, üldised ja kõige kahtlasemad küsimused „So, tell me a little about yourself“, „What kind of role are you looking for?“, „What are your strenghts?“.
Vestluse käigus vaadatakse üle ka su resümee ja võidakse küsida, millised töökohad sulle kõige rohkem/kõige vähem meeldinud on ja täpsustada tööülesandeid. Lisaks palutakse sageli tuua näiteid, kuidas sa lahendasid mõne stressirohke olukorra või aitasid kedagi. On hea juba enne vestlust mõned sellised näited välja otsida.

Testid:
Pea igasuguse kontoritöö saamine eeldab teataval tasemel arvuti- ja trükkimisoskust, mida kontrollitakse testidega. Testid olenevad muidugi otsitava töö iseloomust, aga kõige levinumad on testid Microsofti programmide tundmise kohta (Word, Excel, Access, Powerpoint, Outlook). Testiülesandeid tuleb sooritada reaalajas, ekraanil, mis sarnaneb programmile (aga lühikäske ei saa kasutada). Ülesandeid on tavaliselt 30 ja jaotatud kolmeks – algajate, keskmiste ja edasijõudnute tase. Lõppskooris loevad nii tulemuste õigsus kui testi läbimise kiirus.
Trükkimisoskust kontrollitakse kas teksti (Typing Test), numbrilise (Numeric Data Entry) või teksti ja numbrilise (Alphanumeric Data Entry) andmesisestustesti järgi. Üldiselt veaprotsent ei tohiks olla üle 3% ja trükkimiskiirus peaks olema vähemalt 40 wpm (words per minute). Andmesisestustööde puhul on vaja oluliselt kiiremat tulemust, numbriline või alfanumbriline sisestuskiirus peaks olema vähemalt 8000-10000 ksph (key strokes per hour) kanti.

Lisaks on olemas teste kõikvõimalike muude programmide tundmise kohta. Mõned agentuurid kasutavad ka üldist arvutioskustesti või intelligentsusteste.
Saladuskatte all võin öelda, et standardteste on võimalik näha ja proovida läbi Jones Kolleri agentuuri veebilehe. Vasakpoolsest menüüst tuleb valida Qwiz online testing ja järgida siis juhiseid (kasutada tuleb Internet Explorerit, Firefoxiga Qwiz ei nõustu).
Et neil testidel on oma sarnane, kuid harjumist nõudev loogika, siis arvatavasti esimesel korral nad väga hästi ei pruugi minna. Aga harjutamine teadagi teeb meistriks.

 
Tööle saamine:
Kui vestlus ja testid agentuuris on läinud hästi, võidakse sulle kohe pakkuda tööd. Tavalisem on aga see, et öeldakse, et hetkel meil pole midagi sobivat, aga me helistame teile. Et agentuuridel kliente on palju, siis kindlasti tasub peagi ka ise tagasi helistada ja uurida, kas vahepeal midagi pole tekkinud. Iga päev ei tasu helistada (milleks näidata, et oled nii meeleheitel), aga paar korda nädalas küll. Eks kõik on vedamise asi, kord sain töö juba sama päeva õhtul, enamasti on tulnud aga vähemalt nädal aega oodata.
Kui juba oled selle agentuuri jaoks töötanud ja vastukaja tööandjalt su tööle on olnud positiivne, siis edasine töö saamine on juba märksa kergem ja kiirem.
Tööd oodates on oluline hoida telefon pidevalt kuulmisulatuses (ja kanda kaasas paberit ja pliiatsit). Et vahel tuleb kiiresti liikuda teise linnaotsa, siis on asendamatuks linnakaart (ja ühistranspordiplaan) või siis internet (www.whereis.com.au, www.131500.com.au).

 
Agentuuriga heade suhete hoidmine:
Väga oluline on hoida oma agendiga head suhet. Enamasti pannakse end kirja mitmesse agentuuri – kiirelt tööleidmise võimalused suurenevad nii oluliselt. Kuigi see agentidele ei meeldi, on nad sellest teadlikult. Ka vestlusel tavaliselt küsitakse, mitmes agentuuris juba oled. Tark on vastata, et veel ei ole, või, jah, olen ühes (või kahes), aga see on väga väike firma, või pakub tööd kauges suburbias ja seetõttu ei sobi sulle väga hästi vms. Pole mõtet reklaamida, et oled juba paljudes agentuurides kirjas, aga tööd ikka ei suuda leida.

Kui oled juba töö leidnud, siis kindlasti tuleks kõiki teisi agentuure sellest teavitada. Kui töö on lühiajaline, siis anna neile lihtsalt teada, et järgmiseks nädalaks sul juba on töö, aga peagi on vaja leida midagi uut. Tegelikult mõjub hästi ka see, et agentuur näeb, et said töö mõne teise firma kaudu. Järelikult oled ikka konkurentsivõimeline kandidaat ja sind tasub hoida.

Mida teha kui oled juba agentuurist töö vastu võtnud (ja peaksid alustama ütleme järgmisel nädalal), kuid siis saabub kõne teisest agentuurist parema tööga? Kui see teine töö ikka väga ahvatlev pole, siis anna ausalt teada, et sa oled juba lubanud end tööle ja seega ei saa nende pakkumist vastu võtta, aga suur tänu helistamast. Kui aga teine töö on tõesti märksa parem (või pikaajalisem, või soodsamas asukohas), siis tuleb kaaluda oma võimalusi. Viimasel hetkel alt ära hüppamine ei mõju suhetele ühegi agendiga hästi, edaspidi võib sul tekkida tõsiseid probleeme selle agentuuri kaudu töö leidmisega. Võib muidugi valetada ja öelda, et tekkis mingisugune terviserike või maru äkki on vaja linnast ära sõita. Tempina töötades on see kõik võimalik ja kui agendil on teine kandidaat varuks, siis pole suuremat probleemi ja nad saavad aru (kui vale muidugi välja ei tule). Öelda aga, et loobud vastuvõetud tööst, sest said parema koha, on agentuurile „head aega“ ütlemine.

 
Palk ja maksud:
Ajutise töö eest maksavad agentuurid enamasti nädalakaupa. Olenevalt agentuurist, mõned maksavad nädalase hilinemisega (esimese palga saad peale kaht nädalat töötamist), osad kohe samal nädalal. Palga saamiseks tuleb iga nädal täita timesheet, mille alusel sulle palka makstakse. Timesheetil on kirjas sinu nimi ja kontaktandmed, firma, kus parasjagu töötad, täpsed töötunnid (tüüpiline töönädala pikkus on 37,5 või 38 tundi nädalas) ja lõunapausid (mille eest üldjuhul ei maksta). Su ülemus peab paberi allkirjaga kinnitama ja siis tuleb see saata või faksida agentuuri. Osades agentuurides on kasutusel elektrooniline timesheet, mis peale täitmist läheb automaatselt su ülemusele kinnitamiseks ja siis agentuuri.

Palk lihtsamate admintööde puhul on 18-20 dollarit tunnis, vastutusrikkamad kohad võivad tuua mõne dollari võrra kõrgema palga.
Sealt lähevad muidugi maksud maha, mitteresidendil 29%, residendil enamasti alla 20% (olenevalt palga suurusest). Residendiks või mitteresidendiks olemisest vaata lähemalt maksude alt. Lisaks on mitteresidentidest töötajatel suunata oma palk läbi Geoffrey Nathani firma (paljud agentuurid teevad sellise pakkumise), mis võimaldab oma palgast poole deklareerida kui elamisraha (sest oled kodust eemal vms) ja seega maksustatakse vaid teine pool. Täpsemalt uurige juba sealt firmast.

 
Austraalia töökultuurist:
Paar tähelepanekut Austraalias kontorites töötamisest:

Tuleb asju võtta rahulikult. Kohati tundub, et olulisem kui tublisti tööd teha, on oskus läbi saada oma kaastöölistega. Katsu nii kiiresti kui võimalik ära õppida kõigi oluliste inimeste nimed. Oluliste all mõtlen siin sinu lähedal istuvaid või sarnast tööd tegevaid inimesi ja kõiki, kellega sul oma töö tõttu mingisugune kokkupuude on. Omast kogemusest võin öelda, et esimestel päevadel valitseb peas paras nimede virvarr – kasulik oleks nad isegi üles kirjutada. Sest miski ei mõju paremini, kui pisilausekesed: Hi Greg, how are you? Good morning, Simon! Could you help me with something, Maria? jne jne.

Isegi kui mingi asjaga on tuli takus, tuleb enne asja kallale asumist läbi teha mõningane smalltalk, küsida, kuidas läheb, rääkida nädalavahetusplaanidest jms.

Üldjoontes on austraallased laisad, aga seda nad kunagi ei tunnistaks. Isegi kui parasjagu mitte midagi teha pole, öeldakse, et „busy as usual” või "flat out". Sestap tuleb ise ka vaeva näha, et pidevalt endal midagi teha oleks (tempina on kerge osutuda üleliigseks!). Paljudes kontorites oodatakse, et töölised - oma ala professionaalid - suudavad ise endale tööülesanded leida (loomulikult teatav kooskõlastamine ülemusega on tarvilik).

Kui keegi palub sul midagi teha, siis ei tasu kohe asja kallale tormata, vaid öelda, et teen seda niipea, kui mahti leian.

 
Viimati uuendatud ( Pühapäev, 11 Jaanuar 2009 03:00 )  
Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru.

Logi sisse

Jaga arvamust

Kuidas leidsid oma esimese töö Austraalias?
 

Ilm Sydneys