AUSTRAALIA INFO

 

Lääne-Austraalia kalandus

Saada link Prindi
Järgneva jutu eest suur suur aitäh Taavi Nuumile, kes lahkelt oli nõus oma Lääne-Austraalias kogutud kalanduskogemusi teistega jagama!
Austraalia rannajoone pikkus on 36 735km (võrdluseks: Eesti mandriosa rannajoon 1242km, saarte rannajoon 2531km) ning kalapüügipiirkond on maailmas suuruselt kolmas, 8 448 250 km2 (1. USA, 2. Prantsusmaa).
Kalandus on agraarsektoris kasumlikkuselt viiendal kohal $2 miljardi dollariga aastas (1. lambavill, 2. loomaliha, 3. vili, 4. piim).
Rannikuvetes elab ühtekokku ligikaudu 3000 liiki kalu ja sama suur hulk erinevaid selgrootuid ning molluskeid, kuid majanduslikku huvi pakuvad neist kuskil 10%. Looduslikest tingimustest põhjustatuna on Austraalia kalandus (commercial fisheries) väga erinev muudest maailma kalanduspiirkondadest, sest põhilise osa saagist moodustavad selgrootud ja molluskid (merivähid, krevetid, kammloomad, meriteod, austrid, krabid, kalmaarid, jt.). Mainitavas koguses püütakse vaid tuunikala.

Lääne-Austraalia kalanduse puhul tuleb peatuda Leeuwin`i hoovusel. Tegemist troopilise hoovusega, mis kannab sooja troopilist vett mööda Lääne-Austraalia rannikut lõunasuunas. Leeuwin`i hoovus erineb teistest lõunapoolkera mandrite idakaldal kulgevatest hoovustest Vaikses ja Atlandi ookeanis (Bengali hoovus, Humboldti hoovus), mis kannavad jahedamat vett põhjasuunas ja on seotud upwellinguga. Upwellingu puhul tõuseb toitainete rikas jahe põhjalähedane vesi mandrišelfil ning head toitumistingimused meelitavad sinna suuri kalaparvesid. Aga Austraalia rannikul upwelling puudub ning soe troopiline vesi meeldiv elukeskkond selgrootutele ja molluskitele.



Kalandus on hooajaline tegevus ning kasutab enamjaolt ajutist tööjõudu. Enne püügihooaja algust hakatakse tööagentuuride ja ajalehekuulutuste kaudu otsima ning komplekteerima laevameeskondi. Samas kalalaeval töötamiseks peab omama Commercial Fishing Licence, mida väljastavad kalandusosakonnad (Department of Fisheries). Osariigiti võivad tingimused samas ka varieeruda - rohkem infot kogu Austraalia kohta leiad siit. Kõige suurem tõenäosus pääseda kalalaeva pardale tööle on enne püügihooaja algust isiklikult otsida kalasadamates tööd. Arvatavasti vähemalt kolmas sadamas kohatav isik oskab soovitada, kelle käest tasub tööd küsida.


 Lobsteripüügi suuremad sadamad Lääne-Austraalias asuvad Geraldtonis ja Fremantles ning püügihooaeg kestab 15. novembrist kuni 30. juunini. Krevetipüügi suuremad sadamad samas on Carnarvorn ja Exmouth. Kes ei ole kalapüügiga varasemalt kokku puutunud, siis tegemist on raske füüsilise tööga ning suuremates laevades lisandub ka veel suur vaimne koormus. Krevetipüügilaevad viibivad püügil 20-30 päeva ning töötada-elada tuleb siis kogu see aeg laevas. Suudavad sellistes oludes töötada enamjaolt karmid persoonid.

Tekib õigustatud küsimus, kas siis kalu Austraalias üldse ei püüta? Kalastik on väga liigirikas ning nende püüdmine on Austraalias harrastuspüüdjate pärusmaa ja väga populaarne. Harrastuspüüdjatele atraktiivseimaid suuri kalu püütakse rannikust eemal ning püügiretkede korraldamine harrastuskalastajatele on iseenesest arvestatav majandustegevus. Kogenud tekimadrustel on võimalik töötada ka nendel charter laevadel, kus vaja abistada harrastuspüüdjaid ning fileerida nende saaki.

Kalandus on hooajaline ning saak alati ettearvamatu. Seetõttu ei ole ka kindlust saadava teenistuse osas, sest sageli sõltub palk püütavast saagist. Võimalik saada laevale tööle kindla nädalapalga alusel, kuid enamustel juhtudel saavad tekimadrused kindla protsendi saagist (7-10%), mille siis määrab laeva skipper.  Enda palgasummad ja töötunnid kõikusid seinast seina. Esimesel lobsterilaeval teenisin 1500 dollarit nädalas, töötasime päevas keskmiselt hommikul viiest pärastlõunal neljani. Püügitegevust ei saa samas võrrelda tööga vabrikus, kus teed kindlat tegevust kellast kellani. Paremate püügikohtade leidmiseks tuleb laevaga merel palju ka ringi sõita, mis paisutab tööaega. Juhtub merel torm olema, siis tööülesannete täitmine raskendub tuntavalt ning tööaeg paisub samuti. Teisel lobsterilaeval teenisin 3 päevaga 500 dollarit. Hiljem lobsterilaeval pikemalt töötades maksti kindlat protsenti saagist (7%), aga töötasin püügihooaja lõpus, kui saagid juba väikesed (nt. püügihooaja kõrgajal püüdis sama laev 40 püügiühikut (bag) lobstereid, minu pardaloleku ajal 1-2 püügiühikut lobstereid päevas, seega ka teenistus oli 20-40 korda väiksem kui tippajal). Nädal aega töötasin ka ühe krevetilaeva pardal, nii et veri ninast väljas. Tööga alustasime õhtul kell 17 ja lõpetasime keskhommikul 11-12. Rassisin seal 6 ööpäeva, hiljem laekus kalafirmalt minu pangakontole 264.69$, mis siis 75% minu teenistusest. 25% teenistusest maksavad nad loodetavasti püügihooaja lõppedes.
Ühesõnaga, kindlat reeglit sissetulekute osas kalanduses ei ole, kuid oma kogemustest võin öelda, et lobsteripüük on Austraalias kõige kasumlikum sektor kalanduses ning laeval tasub töötada pikemalt kogu püügihooaja vältel.

Lääne-Austraalia puhul tuleb ära mainida veel ka pearling e. pärlite kasvandus. Soojades troopilistes vetes asuvad pärlikasvandused Broome`i lähistel, kus pärlipaneelid vajavad pidevat hooldamist ning kord aastas kokkukogumist.
 

Kui tõsine plaan Lääne-Austraalias kalu püüda, siis Taavi blogi märtsi kuni juuli (2008) sissekanded on kohustuslik lektüür! Muuhulgas leiab sealt ka Austraalia elukooli valikkursuse "Australian Fish ja Fisheries", mille esimene osa keskendub merevähi püügi tehnilistele aspektidele ja teine osa püügipraktikale.

Mõned väljavõtted Taavi blogist:

31.märts 2008 "oi blj22d, 40 tundi tasakaaluta olekut on j22nud seljataha, aga ka kuival maal tundub et maapind j2tkuvalt k6igub. Vana Neptun vist t6esti vihastas, et tulin siinseid lobstereid kargutama, igastahes oli ka kohaliku kapteni arvates ebatavaline p6hjatorm puhumas. Kuna olime kahep2evasel retkel, siis 66seks j2ime 30 miili kaugusel rannikust ankrusse. Lootus et j22b 66sel vaiksemaks loomulikult ei t2itunud, koiku peale magama keerates oli tunda et pani vaid tuult juurde. Vat nyyd oleks olnud vaja seda lennuki turvav66d, mis oleks voodi kylge kinni t6mmanud. Shake it up t2iega, liigesed iga lainega liikusid kaasa, ega sygavalt unne j22nudki." Loe edasi...

2.mai 2008 "Viimasel 66l kui tegutsesin krevetitraaleri N.W.Levilliani pardal tuli meil pardale kogu muu elustiku hulgas ka kolm lobsterit: v6tsin seda kui m2rki j2lle kuskilt, et on aeg p66rduda tagasi lobsteripyygi juurde. Eilsel t66rahva pyhal k2isin sadamas Sea Ducki juures ning andsin teada, et j2lle mul soov pyyda lobstereid ning t2nasel hommikul tuligi k6ne tagasi et.
T2na kell 15 lendan siit Geraldtonist Abrolhosi saartele , kus ma hakkan siis taas lobstereid pyydma, arvatavasti hooaja l6puni mis siis 30. juuni. Aga k6ike v6ib ette tulla. Elame-66bime saarel, mis kirjelduste j2rgi tundub kui paradiis (Pristine waters, a rich biodiversity of marine and other wildlife, historic shipwrecks and their attendant tales, both wild and romantic, of human savagery and triumph over adversity, and a modern, thriving rock lobster industry are all part of the magic that is the Houtman Abrolhos Islands)." Loe edasi...

17. juuni 2008 "J2llegi on p6hilised syndmused toimunud pokkerilaua taga. Nimelt viimasel reedel oli pokkeri6htu seekord siis minu v66rustada ning seega ka suupisted. Menyysse v6tsin siis nii6elda lobsteri wrapid. Kypsetasin pannkooke, keerasin juba eelnevalt ahjus kypsetatud lobsteriviilud koos kurgiga sinna vahele ning valmis nad olidki. V2heke enam rohelist ning majoneesi-hapukoore kastet j2i puudu, aga kiitust avaldati sellegi poolest." Loe edasi...

 

 

Kui sul on kalanduskogemusi Austraalia idarannikult ja tahaksid Taavi juttu täiendada, siis anna teada hellemai at infoaustralia.eu! Ka igasugused muud jutud on väga teretulnud!

 

 

Viimati uuendatud ( Pühapäev, 11 Jaanuar 2009 08:21 )  
Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru.

Logi sisse

Jaga arvamust

Kuidas leidsid oma esimese töö Austraalias?
 

Ilm Sydneys